Põhikiri

MTÜ ARETUSKLUBI EESTI BERNHARDIIN PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED
1.1.Mittetulundusühing nimega MTÜ Aretusklubi Eesti Bernhardiin, edaspidi Aretusklubi, inglise keeles “Estonian St. Bernard Dog Breeding Club”, on bernhardiini tõugu koerte aretajate vabatahtlik organisatsioon Eestis.
1.2.Aretusklubi juhindub oma tegevuses Eesti seadusandlusest, käesolevast põhikirjast ning Eesti
Kennelliidu, WUSB’i (World-union of St. Bernard-Clubs) ja FCI normatiivaktidest.
1.3.Aretusklubi on juriidiline isik, kes omab pangaarvet, Aretusklubi embleemi ja nimetusega pitsatit, nime ja atribuutikat.
1.4.Aretusklubi omab õigust moodustada osakondi ja muid organeid Mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.
1.5.Aretusklubi võib oma eesmärkide saavutamiseks korraldada tulundus- ja heategevusüritusi Eesti Vabariigi seadustega lubatud piires.
1.6.Aretusklubi on asutatud tähtajatult.
1.7.Aretusklubi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik

2. EESMÄRGID JA ÜLESANDED
2.Aretusklubi eesmärgid ja ülesanded on:
2.1.Bernhardiinide aretuse juhendamine ja koordineerimine ning kontroll.
2.2.Bernhardiini aretajate ja aretusest huvitatud isikute koondamine ühtsesse organisatsiooni.
2.3.Bernhardiini aretajate ja aretusest huvitatud isikute esindamine Eesti Kennelliidus ja WUSB’is ja teistes organisatsioonides.
2.4. Eestimaal elavate bernhardiinide esindamine Bernhardiinide Maailmaorganisatsioonis (WUSB).
2.5.Bernhardiinide erinäituste, rühmanäituste, rahvuslike- ja rahvusvaheliste koertenäituste, aretuskontrollide, seminaride, kursuste ja muude põhikirjas sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike ürituste korraldamine.
2.6. Eesti Kennelliidus bernhardiinide tõu esindamine.
2.7.Tõualase kirjanduse ja infomaterjalide väljaandmine ja levitamine.
2.8.Oma liikmete huvide kaitsmine Eestis ja välisriikides.
2.9.Varjupaika sattunud, uut kodu vajavate või probleemsete bernhardiinide abistamine.
2.10. Info kogumine ja aretusinfo vahetus maailma erinevate bernhardiinide klubidega.
2.11.Koostöö Eesti Väikeloomaarstide Seltsiga bernhardiinide tervise küsimustes.
2.12.Muude ülesannete täitmine, millised tulenevad käesolevast põhikirjast.

3. LIIKMESKOND
3.1.Aretusklubi liikmeks võib olla füüsiline isik, kes kohustub osalema ja kaasa aidatama Aretusklubi eesmärkide ja tegevusaladega seonduvate ülesannete lahendamisele ja kes kohustub järgima käesolevat põhikirja.
3.2.Aretusklubi liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus.
3.2.1.Liikmeks astumisel kehtib ühe (1) aastane katseaeg.
3.2.2.Katseajal liikmel pole õigust kuuluda juhatusse ja hääletada üldkoosolekul.
3.2.3.Liikmeks astumisel tuleb esitada kirjalik avaldus ning tasuda sisseastumis- ja liikmemaks.
3.2.4.Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.3.Liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda juhul, kui liikmeks vastuvõtmine on vastuolus Eesti Vabariigi seadustes või käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustega.
3.4.Sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise tingimused otsustab üldkoosolek.
3.5.Aretusklubil on õigus nimetada auliikmeid. Auliikmetele ei kehti liikmemaks ja põhikirjast tulenevad kohustused. Auliikmed nimetab üldkoosolek liikme või juhatuse ettepanekul. Auliige ei oma hääleõigust üldkoosolekul. Auliige saab Aretusklubi liikmeks ilma katseajata.
3.6.Välisliikmeks saab olla Eestis mitteresideeruv füüsiline isik, kes maksab liikmemaksu ja kohustub järgima põhikirja. Välisliikmele ei kehti Aretusklubi aretusreeglid, kui ta ei tegele aretusega Eestis.
3.7.Aretusklubi liikmel on õigus:
3.7.1.Osaleda kõigil Aretusklubi üritustel.
3.7.2.Võtta hääleõiguslikult osa Aretusklubi üldkoosolekutest või volitada kirjalikult enda esindamiseks üldkoosolekul mõnda teist Aretusklubi liiget. Üks (1) Aretusklubi liige saab volikirja alusel üldkoosolekul esindada kuni viis (5) Aretusklubi liiget.
3.7.3.Olla valitud Aretusklubi juhtorganitesse.
3.7.4.Saada pidevat informatsiooni Aretusklubi tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise kohta.
3.7.5.Teha ettepanekuid Aretusklubi töö paremaks korraldamiseks.
3.7.6.Lahkuda Aretusklubist kirjaliku avalduse alusel, kusjuures makstud sisseastumis- ja liikmemakse talle ei tagastata. Juhatus peab rahuldama liikme väljaastumise avalduse 31 (kolmekümne ühe) päeva jooksul ning teatama sellest väljaastunud liikmele 10 (kümne) päeva jooksul otsuse tegemise päevast.
3.7.7.Taotleda üldkoosolekult juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist.
3.8.Aretusklubi liige on kohustatud:
3.8.1.Järgima Aretusklubi põhikirja.
3.8.2.Täitma Aretusklubi üldkoosoleku, juhatuse ja aretuskomisjoni otsuseid. Kui otsuste täitmine on takistatud, peab liige sellest esimesel võimalusel informeerima juhatust.
3.8.3.Tasuma õigeaegselt liikmemaksu.
3.8.4.Täitma FCI ja Eesti Kennelliidu ja WUSBi normatiivakte.
3.9.Juhatus võib liikme Aretusklubist välja arvata, kui ta ei ole täitnud põhikirjast tulenevaid liikmekohustusi, või on kahjustanud Aretusklubi-d olulisel määral. Aretusklubi-st väljaarvatud liige võib üldkoosolekult taotleda juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist. Juhatuse liikme või revidendi väljaarvamine ühingust kuulub ainult üldkoosoleku pädevusse.
3.10.Liikmel, kes lahkub või arvatakse välja Aretusklubist, pole mingit õigust Aretusklubi varale.
3.11.Katseaja nõue hakkab kehtima 1. juulist 2007. Katseaja nõue ei kehti välis- ega auliikmele.

4. JUHTIMINE
4.1.Aretusklubi kõrgeim organ on üldkoosolek, mis koguneb juhatuse kutsel vähemalt kord aastas. Kutse üldkoosolekule saadetakse igale liikmele kirjalikult (e-posti teel) vähemalt neliteist (14) päeva enne selle toimumist.
4.2.Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatuse algatusel või vähemalt 1/10 liikmete kirjalikul nõudmisel, kus on näidatud koosoleku kokkukutsumise põhjus. Erakorraline üldkoosolek tuleb läbi viia hiljemalt kolme kümne (30) päeva möödumisel nõudmise esitamisest.
4.3.Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud 50% ja 1 liige. Kui üldkoosolek osutub otsustusvõimetuks, toimub kordukskoosolek ühe (1) tunni pärast samas kohas, mis on otsustusvõimeline sõltumata osalevate liikmete arvust.
4.4.Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui seadus või käesolev põhikiri ei näe ette teisiti.
4.5.Üldkoosoleku ainupädevuses on:
4.5.1. Aretusnõuete kehtestamine, täienduste ja muudatuste tegemine põhikirja ja aretusnõuetesse, milleks on vajalik üldkoosoleku otsus 2/3 häälteenamusega. Vastav päevakorra projekti punkt peab olema kirjas ka üldkoosoleku kutsel.
4.5.2.Juhatuse majandusaruande ja tegevusplaanide kinnitamine.
4.5.3.Sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse kinnitamine.
4.5.4.Aretusklubi juhatuse, aretuskomisjoni ja revisjonikomisjoni valimine.
4.5.5.Aretusklubi liikme taotlusel juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamine.
4.6.Aretusklubi tegevust juhib üldkoosolekute vahelisel perioodil Aretusklubi juhatus, mille pädevuses on:
4.6.1.Aretusklubi tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelistel perioodidel.
4.6.2.Aretusklubi liikmete vastuvõtmine, väljaarvamine ja registri pidamine.
4.6.3.Aretusklubi raamatupidamise korraldamine, varade hoidmine ja kasutamine.
4.6.4.Liikmemaksude kogumine ja laekumise jälgimine.
4.6.5.Majandusaasta aruande ja bilansi ning tegevusaruande esitamine üldkoosolekule.
4.6.6.Üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakorra ettevalmistamine.
4.6.7.Üldkoosolekul vastuvõetud otsuste elluviimine.
4.6.8.Aretusklubi esindamine, huvide eest seismine ja lepingute sõlmimine.
4.6.9.Toimkondade ja töörühmade moodustamine ja neile volituste andmine.
4.6.10.Põhivahendite haldamine, käibevahendite seisu jälgimine.
4.6.11. Delegaatide nimetamine WUSBi delegaatide kohtumisele (delegates meeting).
4.6.12.Muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu üldkoosoleku või aretuskomisjoni ainupädevusse.
4.6.12.Juhatuse liikmed valitakse üldkoosolekul lihthäälteenamusega Aretusklubi liikmete seast. Kui juhatuse liige soovib ise tagasi astuda enne tähtaega, peab ta esitama juhatusele omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud kirjaliku avalduse. Juhatuse liikme volitused ja kohustused loetakse lõppenuks vastavalt juhatuse liikme lepingus sätestatud tingimustele.
4.7.Juhatuse liikmeid võib tagandada juhatuse ettepanekul või 1/10 Aretusklubi liikmete kirjaliku avalduse põhjal üldkoosoleku otsusega. Eelnevalt peavad olema väljasaadetud kutsed üldkoosolekule vastava päevakorra punktiga. Juhatuse liige loetakse tagandatuks, kui selle poolt on hääletanud üldkoosoleku lihthäälteenamus.
4.8.Juhatus valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Juhatuse esimehe valimistel peavad osalema kõik juhatuse liikmed.
4.9.Juhatuse kõikidel liikmetel on õigus esindada Aretusklubit kõigis õigustoimingutes, omades selleks juhatuse otsusega antud volitust.
4.10.Juhatus tuleb kokku esimehe kutsel või kui seda nõuab vähemalt kaks juhatuse liiget.
4.11.Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal viibivad vähemalt pooled selle liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte jagunemisel võrdselt on otsustav juhatuse esimehe hääl või aseesimehe hääl, kui esimeest pole kohal.
4.12.Aretusklubi juhatus töötab ühiskondlikel alustel.
4.13.Aretusklubi juhatus on kolme (3) kuni seitsme (7) liikmeline ja valitakse ametisse kolmeks (3) aastaks.
4.14.Juhatuse liikmetega sõlmitakse juhatuse liikme lepingud.

5. ARETUS
5.1.Bernhardiinide aretuse juhendamise ja koordineerimise ning kontrolliga tegeleb üldkoosolekute vahelisel perioodil Aretusklubi aretuskomisjon, kelle pädevuses on:
5.1.2.Kasvatus- ja aretustöö koordineerimine, seda puudutavate normatiivaktide väljatöötamine, vastavate erilubade väljastamine ja normatiivaktide täitmise jälgimine.
5.1.3.Koerte aretuskõlblikkuse kontroll.
5.1.4.Aretajate nõustamine ja juhendamine.
5.1.5.Pesakondade akteerimine.
5.1.6.Tõualase statistika kogumine ja töötlemine ja avalikustamine.
5.2.Aretuskomisjoni liikmed valib Aretusklubi üldkoosolek.

6. RAHALISED VAHENDID JA REVISJON
6.1.Aretusklubi finantsaastaks on kalendriaasta. Majandusaasta algus on 01.jaanuar ja lõpp 31. detsember.
6.2.Aretusklubi saab tulu:
6.2.1.Sisseastumis- ja liikmemaksudest.
6.2.2.Ürituste ja koolituse korraldamisest.
6.2.3.Erialakirjanduse ja meenete müügist.
6.2.4.Sponsorite sihtlaekumistest.
6.2.5.Annetustest ja kingitustest.
6.2.6.Lepingulisest tegevusest oma põhikirjaliste ülesannete täitmisel.
6.3.Aretusklubi raha kasutatakse:
6.3.1.Kohustuslike maksete ja eraldiste tegemiseks.
6.3.2.Aretusklubi materiaalsete kulutuste katteks põhikirjaliste ülesannete täitmisel.
6.4.Aretusklubi finantstegevust revideeritakse vähemalt üks kord aastas.
6.4.1.Revideerimise viib läbi revisjoni komisjon.
6.4.2.Finantsaruanne koos vajalike dokumentide ja juhatuse aruandega esitatakse revisjoni komisjonile vähemalt neli (4) nädalat enne üldkoosolekut.
6.4.3.Revisjoni komisjon annab kirjaliku arvamuse juhatusele vähemalt üks (1) nädal enne üldkoosolekut.
6.5.Revisjoni komisjon valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks (3) aastaks.
6.5.1.Revisjoni komisjonis on vähemalt kaks (2) liiget.
6.5.2.Revisjoni komisjoni liige ei saa olla juhatuse liige.
7. TEGEVUSE LÕPETAMINE
7.1.Aretusklubi tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega, mille vastuvõtmiseks on vaja 3⁄4 häälteenamus
7.2.Aretusklubi tegevus lõpetatakse liikmete arvu vähenemisel alla kolme (3).
7.3.Aretusklubi vara jagatakse Aretusklubi tegevuse lõpetamisel kõigi liikmete ja välisliikmete vahel võrdselt. Auliikmetel pole tegevuse lõpetamisel õigust varale.