Pere lemmik ja range aretusselektsioon
Igale inimesele on tema bernhardiin, koer, just see kõige ilusam, kõige parem ja kõige õigem – nii see kahtlemata on – kui tegu lemmikuks võetud koeraga. Me andestame oma lemmikule nii vead välimuses kui ka iseloomus. Aretuses kasutatavate koerte puhul tuleb aga seada jäigemad hindamise kriteeriumid, et järgnev põlvkond oleks väärikas oma tõu esindaja. Aretuses on tähtis, et oleks valitud bernhardiinid (koerad), kes ei kanna pärilikke haigusi, kelle luustik oleks väärarengutest prii, lisaks veel standardile vastav välimus ja kes käituksid nii nagu bernhardiinid on seda aastasadu Alpides teinud.
Tervis, iseloom ja välimus
kõik need komponendid on aretuses väga tähtsad (tervis, välimus, iseloom,)- inimese poolt suunatud aretuses looduslik valikei toimi, mis selekteeriks välja haiged, ebatüüpilised, pärilike vigadega isendid, siis tuleb seda teha inimesel endal. kõigile teada koertenäitustel toimub hindamine nagu Missivõistlustel – erinevad kohtunikud hindavad siiski erinevate kriteeriumite alustel (kuigi reeglistik ja standard on ühine) – kellele blondid, kellel brünetid, kellele pikad, kellele lühikesed, kellele rinnakad, kellele siledamad jne – sama kehtib ka koeranäitustel ja tiitlid võidab just sel päeval hinnanud kohtuniku valik ja vaid välimuse alusel.
Tiitlid ei ole päritavad – seepärast on vaja igale tõule spetsiaalseid ülevaatusi-kontrolle, kus hindamise aluseks, lisaks välimusele, on nii koera tervis kui ka iseloom. Selliseid Aretuskontrolle viivad läbi Eestis Dobermannide Tõuühing, Rotweilerite ja Saksa Lambakoertega tegelevad organisatsioonid, kasutades välismaiseid eksperte. Hindamine peab toimuma järjepidevalt ühtede ja samade kriteeriumide alusel, mis selekteeriksid välja ebasobivad isendid, kes ei tohi saada järglasi ja aretuskontrolli positiivselt läbinud bernhardiinidele antakse soovitusi teise sugupoole valikul, et sündivad kutsikad oleksid paremad kui eelmine põlvkond, et toimuks pidev liikumine tõu ideaali suunas.
Iseloomud ja hundid, koerad
Aretuskontrolli üks tähtis osa on iseloomu testimine – ükski aretatud koeratõug, ei tohi olla aressiivne, on küll teenistuskoerad, keda õpetatakse ründama, kuid seda vaid inimese käsu peale – ei mingit isetegevust – agressiivsus ei ole mingil tõul lubatud – mitte mingites vormides. Hundil ja koeral on vähe erinevaid geene, kuid kindlasti peab olema erinev nende iseloom – olgu siis tegu väikese või suure koeratõuga.
Bernhardiini käitumine
Nii suure tõu puhul nagu bernhardiin on igasugune kõrvalekaldumine temale omasest käitumisest lubamatu. Bernhardiin ei tohi reageerida agressiivse käitumisega ootamatutele helidele, peab suutma liikuda vabalt rahvahulgas, võõral territooriumil,ei tohi olla agresiivne teiste võõraste koerte suhtes, peab laskma ennast täiesti võõral inimesel vabalt puutuda – see on eriti tähtis punkt, sest kas te kujutate ette päästekoera, kes leiab mägedes eksinud rändaja ja siis algatuseks teda ründab ja siis vaatab, mis edasi saab? Ei ole saladuseks, et kõik bernhardiinid Eestis just leebe iseloomuga ei hiilga, ebameeldivaid juhtumeid on olnud nii veterinaaridel, kui ka tavakodanikel.Et tulevikus see olukord oleks rohkem sarnane Shveitsile, Saksamaale ja teistele bernhardiinide aretust väga põhjalikult-tõsiselt tegevatele riikidele, alustas Aretusklubi “Eesti Bernhardiin” bernhardiinide iseloomude testimist.
Miks välismaised eksperdid?
Et Eestis aretuseks bernhardiinide iseloomusid testivad erispetsialistid puuduvad, oleme kasutanud Saksamaa Bernhardiinide klubi eksperte. Vaagisime võimalust kasutada ka Shveitsi eksperte, kuid otsustasime siiski Saksa Bernhardiinide klubi kasuks ja seda järgnevatel põhjustel:
• Shveitsi Bernhariinide klubi tunnustab Saksa Aretuskontrolli süsteemi – need on nii teostamise metoodika kui ka sadavatelt tulemustelt võrreldavad ja ühtivad
• Shveitsi klubi kasutab Saksa aretusbernhardiine (emaseid, isaseid) ilma täiendava kontrollita ehk tunnustab Saksa Bernhardiinide klubi poolt väljastatud Aretussertifikaati (Eestis kasutusel sama selektsioonisüsteem ja tulemuseks 100%-liselt ühtiv Aretussertifikaat nimetusega “Tunnustatud Aretuskoer”)
• Saksa Bernhardiinideklubis on üle 2000 bernhardiini ning igal aastal läbivad Aretuskontrolli (“körungi”) ligi 100 bernhardiini, mis annab aretuskontrolli läbiviivatele ekspertidele (3 ekspertti) väga, väga suure kogemustepagasi ja ülevaate tõust. Saksamaa Bernhariinide klubis registreeritakse igal aastal 300-400 sündivat bernhardiinikutsikat (2007.a. sündis Shveitsis ligi 40 kutsikat).
